Me oleme oma miniaeda täitsa teadlikult toonud just neid taimi, mis võiks mummudele maitseda – ikka selleks, et vaesed linnamesilased, kellel kurjad inimesed viimse kui sööginuti maha niidavad, maiustada saaks. Ka üks joogikauss on selline, mille serval mumm kenasti janu kustutada saab. Ja suur on rõõm kui näed neid mõnusasti maiustamas:)
Mummud on meie miniaia ka tänavu kenasti omaks võtnud – just täna hommikul oli üks pontsakas maamesilane lennanud lahtisest kasvuhoonekapist sisse tüümianiga maiustama, sattunud oma suureks üllatuseks alumisele korrusele hoiule pandud grillsöekoti taha ega osanud sealt enam lahkuda. Põrises ja pahandas hoiatavalt, kui ma söekoti eest ära liigutasin, tegi veel mõned uurivad tiirud ja lendas hoiatavalt põrisedes minema. Hiljem, kui ma kannikesekasti juures asjatasin, tuli tagasi, ilmselt ikka selleks, et uurida, mida hekki ma ta söögilaua juures teen:)) Mul on muidugi nende suhtes jätkuvalt respekt – ei kipu silitama ega segama:)
Suvelilled on aga peagi tulekul, olen sinnagi püüdnud valida ikka neid, mis mummudele maitseda võiks. Mingi nimekirja erinevate mummude lemmikutest panin kokku ka (nii looduslikud kui aiataimed): jumikas ja rukkilill, harilik sigur, kuldkann, karutubakas, tõrvalill, kevadadoonis, sinine käoking, nisulill, aed-varesjalg, harilik altee, suur mungalill, saialill, harilik kurgirohi, kukehari, kukekannus ja põõsasroos, nt Home Run. Maitse- ja ravimtaimedest peaks neile meeldima till, meliss, münt, kummel, tüümian, rosmariin, oregano (pune), iisop, naistepuna ja raudürt:)
Loomulikult peab mummusõbralik aed olema vaba igasugu keemilistest tõrjevahenditest. Keemiat meie oma aias nagunii ei kasuta – siilid maiustavad tigudega ja umbrohutõrjel aitavad kaks kätt:) Niisiis – head isu, mummud:)
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 