See ruum, millest ma alati olen puudust tundnud

Olen alati ligihiiliva pisukese kadedusega silmitsenud kauneid fotosid teiste inimeste mudroomidest või siis lihtsalt sätitud majapidamisnurkadest – kuidagi nii mõnus tundub, kui sul on koht, kus pesu pesta ja kuivatada, pakkida ja hoiustada.

Ja no muidugi walk-in garderoob! Mitte selline kahe uksega riidekapp, mille riiulitel valitseb tohuvabohu, vaid aknaga suur ruum, kus on ruumi istuda ja astuda, rõivad proovida ja hoiustada. Aastaid tundus see mulle kättesaamatu luksusena ja polnud mõtet unistadagi. Aga nagu heas muinasjutus ikka, küsi, ja võib juhtuda, et sulle antakse:)

Selles majas oli kunagi olnud kaks kööki – ilmselt mitme leibkonna tarvis. Kuna meil teist köögiruumi tarvis polnud, saigi sellest hästi ventileeritud ja köetava plaatpõrandaga (kogu majas on meil keskküttel põrandaküte) perenaise majapidamisruum koos pesukuivatuse ja triikimislauaga. Just viimane on mu jaoks oluline – kuigi suure osa asju saab aurutajaga täitsa kenasti sirgeks, on mõnikord kiirem ja lihtsam vanamoeliselt triikida. Aga ÜLDSE EI VIITSI kuskilt triikimislauda välja lohistada, üles panna! Nüüd on triikimine lausa lust. Kui muidugi perenaine, virk nagu viiul, aega saab:)

Ahjaa, ja siis see teine! Vist alles neljandas kodus jõudis Remondihull arusaamisele, et asjad lähevad vähem segi, kui igal asjal on oma kindel koht, ning lasi ehitada mahuka garderoobikapi, sest toanurgas oli täpselt selline nurk – tapetseeritud liuguksega, olgu öeldud, tekitamaks seinaliigutamise illusiooni:) Seda võinuks jätkata järgmiseski kodus, kui mitte tapeediuksemeistrist poleks vahepeal saanud harilik kelm, kes naiivse blondiini ettemaksuga sääred tegi.

Praeguse kodu teisel korrusel oli üks hiiglaslik ruum, mis nägi välja just nõnda, nagu oleks keegi kergseina maha võtnud ja üks 10m2 tuba heitnud suuremaga seeläbi abiellu. Meie tubadevahelistest tunnetest ei hoolinud, sein sai taas püsti ning nüüd on Härral ruumikas kabinet siiliportreedega ning Remonihullul garderoobiTUBA; akna, vaiba ja tumbaga, kus oma rõivastumisest väsinud koibi puhata:) Ja noh, vasakul on Remondihullu garderoobisein IKEA moodulitest ja paremal Härra oma, isegi kingakapp sai lõpuks oma koha, pudipadikummutitest rääkimata. Ja tõsi, asjad seisavad paremini omal kohal, kui neil ka tegelikkuses on igaühel oma koht, mitte et pead ühe kättesaamiseks mingisse hunnikusse sukelduma. Kuigi inimesel EI PEAKS tegelikul üldse mingit “võibolla kunagi läheb tarvis” sodi kodus olema:)