Kui miski kodumasina renomee on pehmelt öeldes kolinal sügavikku kihutanud, on see vaene mahlapress. Täiesti teenimatult kusjuures, kui minu arvamust küsite.
Mõni aeg tagasi juhtusin ööbima Berliini hotellis, kus mu suureks rõõmuks kaunistas hommikusöögipuhvetit korralik mahlapress (no tõsi, alguses küll arvasin, et kokk pole kurke ja tomateid viitsinud lihtsalt salatiks lõikuda, porgandi riivimisest rääkimata:). Aga pressisin endale siis igal hommikul õuna-pirni-selleri-ingverimahla, päev algas sellise vitamiiniboostiga, et liiguta või Baruto paigast! Seal küpseski idee omale koju ka säherdune mahlamasin soetada, olgugi et kaaslased maalisid meeleolukaid pilte hiiglaslikust mahlapressist, mis kõrgub kööginurgas nagu Sauroni silm, mina samal ajal koorin, higimull otsa ees, kilode kaupa õunu ja apelsine, või siis kougin päevade kaupa hambatikuga masinat puhastada nagu miski õnnetu orjatar Izaura.
Sest igaüks tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes aastakümnete eest kuskilt teleturust toona üleöö terveks ja kõhnaks tegeva salarelvana reklaamitud mahlapressi soetas, selle igal puhastuskorral pisikesteks tükkideks pidi lammutama nagu laste Lego ning heal juhul ühest riivitud porgandist linnunokatäie nestet pressida sai. Well, the good news is, et need ajad on nüüd seal, kus on kõik muud nõmedad vidinad.
Mahlapressi soetamisel tegin korraliku eeltöö ja mõtlesin, mida ma tahan – punkt üks, et see oleks hästi kergesti puhastatav. Punkt kaks, et masin oleks võimas, mahlategu käiks kiirelt lihtsalt ja sinna saaks terve pirni, õuna, sellerivarre, ingverijuurika või pestud porgandi sisse uhada ja mahl juba voolakski. Ja siis veel, et ei mataks kogu kööki enda alla.
Minu soovitus (elust enesest) on, et kui te köögimasinaid soetate, siis peavad nad olema kokkupanduna käeulatuses. Kui osta mahlapress, tõsta see karbiga keldrisse ja igal kasutuskorral minna keldrisse, tarida kööki karp, panna kokku mahlapress ja mahla pressida, pärast puhastada ja pakkida – no seda ei viitsi keegi pikalt teha. Meie köögis on masinatel eraldi nurk – köögikombain ja kohvimasin, mida kasutame igapäevaselt, on käeulatuses valamu kõrval, mahlapress tööpinnal veidi kaugemal. Kuid see eeldab piisavalt suure tööpinna (loe: köögi) olemasolu, sest kindlasti peab tööpinnal jääma piisavalt ruumi reaalseks toiduvalmistamiseks, Või siis tuleb väikse köögi puhul lihtsalt millestki loobuda.
Kõrvutades erinevaid mahlapresse, osutus meie valikuks Philips HR1919/70 .
Kõiksugu muude masinate kõrval teenimatult väheke tähelepanuta jäänud Philipsi mahlapressid on saanud ostjatelt ohtralt positiivset tagasisidet (loe ja usalda alati tagasisidet reaalsetelt kasutajatelt, kes on oma toote eest ise maksnud).
Etteruttavalt olgu öeldud, et see on üks Remondihullu parimaid investeeringuid enda tervisesse, sest meie peres eriti palju selleri-ingveri sõpru just ei leidu:) Kannutäie mahla pressimise protsess koos puhastamisega võtab aega umbes 10 minutit – mahlakraam torust sisse (terved õunad ja pirnid, apelsini-ananassi koorin ära, ingver läheb koos koorega, porgand korralikult pestuna), nupust käima, pärast viieks suureks ja hõlpsasti lihtsalt sooja veega puhastavaks osaks lahti ja klõpsti! taas kokku. Peotäis mahlateo ülejääke leiab koha kompostris või biokonteineris. Kui oled elus toidunõusid pesnud, siis keerulisem masina puhastamine küll pole. Mahla teha saab kahe erineva režiimiga – üks jätab mahla veidi tummisema, teine selgema, kellele kuidas. Mulle meeldib, kui viljaliha ka sees.
Nüüd elame igatahes vitamiinirikkalt. Ja ootame suve ning sügist, kui viljapuud heldelt kraami jagavad ning saame kogu selle toreduse maitsvaks joogiks vormistada. Terviseks!
- *Tegemist on reaalse kasutajakogemusega ja kõigi kulutuste eest tasus autor.
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 