Oh sõbrad, palun vabandust, et päris tükk aega pole jõudnud enam midagi põnevat blogida:) Teate ise, kuidas on: teed plaane ja siis…elu juhtub:)
Meiega juhtus nii, et me kolime! Ühel kaunil ja soojal hilissügisesel päeval jalutasime kodutänavas ja üks maja hüüdis – millal tulete? Ja noh, nüüd me siis siin olemegi, parafraseerides “Mehed ei nuta”, soonepuuride, kipsitõstukite ja saja muu pisiasja keskel:)))
Ehk et meie uus “flip your home” projekt on täies purjes ja vahel pole päriselt selge, kas hirmsa kiirusega huku või imeilu suunas:))
Aeg hüvasti jätta praeguse koduga seisab peagi ees. Nii nagu tuhmunud kivi võib osutuda briljandiks, saab nõukanostalgiast välja vuntsida tõeliselt mõnusa unistuste kodu. Meil on hea meel, et keegi jätkab seda teekonda siinsamas ja siilid, noh nemad vast tulevad meil ikka vaatama – mis see paarsada meetrit siis vudida on:)
Olid ajad, olid majad. Olid pisarad ja puurid ja vile ja villid. Aga armastust oli alati süle ja seljaga! Meie praeguse kodu meenutuste galerii on teie ees:))
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 