Viimastel päevadel on Remondihullu koduköök meenutanud väikemat sorti varumiskontorit, sest iga pool kõrguvad taimehunnikud ja purkidesse-kotikestesse jõuab aromaatne talvevaru. Kuivatataud kujul, mõistagi.
Kui keegi oleks mulle kümme aastat tagasi öelnud, et elan, noh, pehmelt öeldes mitte kõige suuremas Eesti linnas ja vuhin taimeteesid teha, ma oleks naernud nii et vats vabiseb:) Aga oled näed plaanidega ametis, elu viskab sihukese salto ja palun väga, there I go, miniaed taimi täis:)
Ausalt öeldes pole ma väga suur säilitaja olnud, eelkõige seetõttu, et mulle meeldib värskete toiduainete, sh ürtide jms maitse hulga rohkem. Samas eks ma aeg-ajalt olen vürtspoodidest miskit ostnud, see on riiulile seisma jäänud ja maitsestab nüüd rotirahva roogasid kusagil kaugel prügimäel. Saame tuttavaks, siin planeedi vaenlane:)
Samas tänavu vohas münt ja muu kasvada nigu miska, vaatas mind aianurgas sellise “vaid sinu juures on nii hea” näoga ja mul hakkas tast hale, no kuidas sa head kraami komposti saadad, sest lõputult moijtosid, limpsi ja teed ka juua ei jõua ja siirupit on kah keedetud, nii et higimull otsaees. Ja sidrunaloisia, see imelise lõhna ja maitsega teetaim, mu aia tänavune uustulnuk, lausa ootas teetassidesse saamist!
Niisiis jäi üle kuivatamine. Nüsisin ühe mündipõõsa ja sidrunaloisia juba maha, kui tuli meelde, et ega meil ju mingit vana puuahju või pliiti pole. Seega jäi üle soetada toidukuivati – mu mehevanematel näiteks on, ja nad maru rahul, kuivatavad seal igavesti hääd kraami.
Vidinahull nagu ma olen, otsustasin seekord osta Galleti suhteliselt soodsa hinnaga toidukuivati – esiteks netis veidi arvamusi surfates tundus see mõistlik mõte ja teiseks teades, et mingeid müügikoguseid ma oma köögis kindlasti tootma ei hakka.
Toidukuivati üks väga hea lisa on maitseainerest, mis laseb kuivatada ka pisemaid ürte (seda võiks olla kohe mitu, aga on kahjuks vaid 1). Ürdisegu tuli äärmiselt aromaatne, pole üldse võrreldavgi selle komboga, mida igal pool jaekaubanduses müüakse. Isegi väike teeluisikaotsatäis andis kastmele tohutu maitseboosti!
Teekraam säilitas samuti oma hea väljanägemise ning supertõhusa aroomi – polnud ausalt öeldes väga vahet värsket korjatud lehtedega. Jõulukingid perele on igatahes olemas – teesegud mündi ja sidrunaloisia või melissiga, aga ka lihtsalt münt (vt ka lihtsalt Maria:)
Kuivati ise suhiseb praegu vaikselt ema koduaia täiesti orgaaniliselt kasvanud õunu kuivatada ja mul pole kahtlustki, et äärmiselt maitsev snäkk on garanteeritud. Ainult kannatust ja aega tuleb varuda, sest kuivatamine võtab aega – aga pane masin käima, tee oma toimetusi ja käi aeg-ajalt vaatams, mis seis on (võid ka aluseid vahetada, kuna alumised kuivavad kiiremini kui ülemised). Kuivatatud õunad maitsevad mulle tohutult ja enam ma neid osta ei julge – ükskord ostsin mingid moodsad kaneeliga õunatükid, mis maitsesid nii, nagu oleks ma hambad laiali kaneelipulbrisse kukkunud, nii et tänan, ei, teen parem ise. Ja küll ma ükskord selle ebaküdooniasukaadi valmistamise ka selgeks saan!
*Postitus sündis Remondihullu initsiatiivil, see vahendab reaalset tarbijakogemust ja toodete eest tasus kirjutaja ise .
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 