Remondihullu kere kõige nõrgemaks kohaks on alati olnud küüned. Kui kulmud võiks ilma sekkumata rahus kasvada kõrgesse puhma nagu Brežnevil ja juustest saaks vormistada sületäie parukaid väikestele kiilakatele, siis sõrmeküüned oleks nagu mannast, kipuvad puudutamatagi purunema.
Mis omakorda tähendab, et inimesena, kes ei tööta just üksikus kaljulõhes koopamaalingute uurijana olen täiskasvanuaastate jooksul sunnitud kottide kaupa raha ilutoodetesse paigutama – veetes väärtuslikke tunde oma elust ilusalongides maniküüri või kunstküünte valmimist oodates. Lahkumine küünetehnik Anust (ainus inimene planeedil, kes suutis teha lihtsalt imelisi, kauneid ovaalseid hoolitsetud küüsi, mitte Hansu ja Grete püüdmiseks ettenähtud konkskäpa konksusid või keskmise telliskivi paksusega roosasid plönne) oli valusam kui mõne peika hülgamine. Juhuküünetehnikute pikast reast meenub aga üks markantne Tartu prouhjen, kel kulus 10 kunstküüne paigalduseks terve tööpäev – läksin hommikul salongi, ja kui abikaasa õhtul helistas, et uurida, mis minuga juhtunud, olin sunnitud nentima, et vist hakkabki maniküür kohe-kohe lõppema…
Vahepealsete kosmeetikute katsed veenda mind geellaki kasulikkuses on lõppenud samuti fiaskoga, vaatamata sellele, et olen nende nõudmisel pärast küünte lakkimist praktiliselt päeva liikumatult ja ülestõstetud kätega lamanud. Osavusega pole vanajumal mind ka just teab mis õnnistanud, nii et katsed iseendale maniküüri teha lõpevad nagu sõidaks mustmiljon kirpu libedal väljakul slaalomit.
Novot. Nii ma siis lakkisin kurvalt oma lühikesi küünekesi roosa läbipaistva lakiga ja kurvastasin, kuni ühel hetkel saabus vist Facebookis Miss Sophie reklaam. Kuigi ma tavaliselt reklaame klikkida ei viitsi, vist suurest igavusest ikka vajutasin – ja siin ma nüüd olen, Miss Sophie talendi andunud austaja!
Miss Sophie on nooruke Berliini ettevõte, mis teeb selliseid lihtsasti küünele paigaldatavaid kleebisesarnaseid, paindlikke küünekatteid. Puhastad küüne korralikult küünelakieemaldajaga ära, lükkad küünenahad tagasi, võtad küünele sobiva suurusega asjanduse aluselt lahti, paigaldad küünele, vajutad vastu küünt igalt poolt sirgeks ja viilid ülejäänud osa maha, kõige tipuks kannad peale läikega pealislaki. Tulemus näeb välja täpselt nii, nagu oleks küüned geellakitud.
Miss Sophie pakub suurt erinevate värvide ja kaunistuste kombinatsioone, mina otsustasin stardipaketi kasuks – 39 euro eest toodi koju 2 pakki erinevas värvis küünekatteid, superhea viil ja pealislakk.
Lihtne nagu ükskordüks. Ei mingit mässamist pintslite või haisvate lakkidega, ei mingit passimist ilusalongides ja selle ühe ja ainsa normaalse küünetehniku otsimist. Ei mingeid rahalaevu salongidesse, mille omanikud igal aastal nii 5-10 euro kaupa hindu tõstavad. Kaunid küüned saad teha kerge vaevaga ja omas kodus, aega läks mul umbes pool tundi.
Isegi kodutöid saab nendega täitsa kenasti teha, kuigi üldse on kätele kasulikum kodutöid kinnastes teha (mul näiteks praeahju intensiivse puhastamise käigus tuli üks siiski lahti), aga õnneks saab ilma suurema vaevata uue panna. Sauna talusid igatahes küll! Aga puhastamine on ülioluline, muidu küünekate ei haaku korralikult ja tervendava aluslakiga võib küüned enne ka üle võõbata.
Kuivavad kah kähku, mitte ei pea ootama, millal keegi hea südamega hooldaja halastab, mulle saapad ja teksad jalga tõmbab, nõud peseb või juukseid kammib, sellal kui ma ise harali sõrmedega diivanil istun. Asendamatu, kui on vaja kiirelt küüned kenaks teha ja tööle, pittu või kohtumisele söösta!
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 