Kuidagi on nii läinud, et plastik ümbritseb meid kohe igal pool. Nagu kohe mingist jõledast Barbie-hitist, mis kuulutas “made of plastic, it’s fantastic”… lugematu kogus kotte ja karpe ja pakendeid ja toidukilerulle.
Eriti just karbid on minu meelest kodumajapidamise jubedad vaenlased: neid on köögisahtel täis, siis kaovad neil kaaned ära, nad koolduvad ja värvuvad ja näevad lihtsalt rõvedad välja ja kukuvad välja, kui sahtli avad. Nagu fui! Pluss asjaolu, et uuringud on välja selgitanud, kuidas toidukilesse pakkimine mõjub tervise halvasti, plastik eritab aegamisi keemilisi ühendeid sellesse pakitud toitu. Jah, okei, see ei pruugi nii kiirelt tappa kui kuul või nuga või riiulilt pähe kukkuv triikraud, aga ikkagi on kuidagi kõhe teada, et külmkapis tiksub su võileiva sisse tasapisi kantserogeenseid ühendeid…
Ja need tohutud plastikumäed, mis prügimäele suunduvad ja mis seal siis umbes miljon aastat lagunemata vedelevad. Mulle meeldiks järeltulijatele maha jätta midagi muud kui Idiokraatia prügiplaneet.
Niisiis olen tükk aega mõelnud, kuidas plastikut asendada. Paber vettib ära, lahtiselt asju hoides määrdub külmkapp…
Ja siis, ma ei mäleta kust ja kuidas, tekkis mu ette nuhvlis Abeego reklaam. See on üks Kanadas 2008. aastal Toni Desrosiersi poolt asutatud ettevõte, mis otsustas, et pakend peaks olema looduslik ja zero waste ning ta otsustas hakata pakendeid valmistama – mesilasvahast. Vahapaber, niisiis – selline mis hingab ja laseb toidul seal sees hingata. See on kergesti vormitav, taaskasutatav (tuleb lihtsalt külma veega ära pesta) ja minu arvates ka lõhnab juuuuuube hästi (nagu mesilasvahatooted ikka).
Ma vaatasin ja lugesin ja tundsin, et ma PEAN selle saama! Õnneks neil on ka e-pood ja international shipping ja panin 60 eurot pakendite peale huugama. Jah, 60 euri, viis pakki erineva suurusega vahapabereid, mis säilivad ja on taaskasutatavad. Ja looduslikud. Ja loodusele sõbralikud. Ja lihtsalt armsad ka. Need fkin koledad kaanega plasmassjunnid (säilituskarbid, pardon my french) maksavad ka 3-5 EUR tükk, pole kah just ilma saadud, arvestades kui palju inimesed neid koju ikkagi soetavad.
Omaette ooper oli muidugi vahapaberite kättesaamine. Kuna ma juba aastaid tollin kõik oma väljaspoolt EUd tellitud kaubad ise, olen teatava kadalipuga juba harjunud. Õnnetuseks juhtus aga nii, et jumala ehk maksu-ja tolliameti poolt kirja pandud nimistus polnud minu pakendivormi üles tähendatud, mis automaatselt tähendas, tsiteerides klassikuid, et see on saatanast! Pärast pikki telefonivestlusi otsustasime tolliametnikuga, et see on looduslik pakend (mida ta kahtlemata on) ja võisime siirduda ülejäänud taotluse täitmisele.
Õnnetuseks oli aga riigil mingi X summa üle jäänud, mille targad onud otsustasid investeerida EMTA uude andmebaasisüsteemi. Patsiga poisid, kes elavad teatavasti veatult toimivas ideaalmaailmas, olid tollitädidele küll uue süsteemi juhendi jätnud, ent mitte seda osa, et mida teha, kui miski ei toimi. Sukeldusime siis ühiste jõududega (mina ja telefonikonverentsil n+1 tollitöötajat) moodsa e-deklari hingeellu, kord naerdes ja siis jälle ahastades. Õnneks olid aga tollitöötaja väga vastutulelikud, ühisel nõul ja jõul suutsime andmerägastikust vajalikud lahtrid välja peilida ja ära täita ja nentisime peagi, et paberid on vabastatud!
Täna jõudsid need siis Omnivast ka lõpuks minuni ja päris ausalt – ma olen vaimustuses! Esiteks on nad täpselt sellise ägeda disainiga kui Abeego kodulehel. Ja teiseks sain ma kogu külmkapi sisu nüüd loodussõbralikult ära pakkida – käte soojus aitab pakendit kergesti vormida. Ja neil on niiiiii hiiglama mõnus meelõhn! Ma olen nagu nüüd ka mesilaste tööandja:))) Mis on lahe, sest neid on vähe ja elu on neil niigi raske.
Kui vaatasin seda plastikuhunnikut, mis lauale jäi, ohkasin sügavalt. Ometi sain ma ju oma elu esimesed 20 aastat elatud nii, et leib polnud kilekotis, vaid poes paberi sees ja hiljem kodus lihtsalt leivakastis…call me oldfashion, aga ma tahan seda aega tagasi!
Pärnakatel juba on pakendivaba pood, võiks tartlastel ka olla. Ja näiteks Joel Ostrat müüb oma magustoitusid (mu lemparid) pisikeses purgis, mis on nagu niiii nunnu! Ja pärast pesed purgi ära ja taaskasutad seda näiteks pisikesteks kingimoosideks sõpradele. Onju äge!
REMONDIHULLU NÕUANNE:
- proovi oma kodumajapidamist võimalikult loodussõbralikult pidada. Mida saad, seda taaskasuta ja katsu tüütutest ja ebavajalikest ja tervisele kahjulikest tehispakenditest (plastik jms) pigem vabaneda.
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 