
Remondihull võiks vähemalt “Tsaar Saltaani” kokku panna remondimeestest, kellega tal elu jooksul on kodu heaolu tarvis tulnud kokku puutuda. Selguse mõttes olgu öeldud, et loen sinna hulka ka kõik need, kellelt on midagi tellitud – ka köögi- jms. mööbli tegijad.
Värvikaim oli kindlasti lõbus, mitte eriti tõhus ja ainult vene keelt kõnelev maaltritiim mu 4ndas kodus. Lugu sellest, kuidas nad ühel ilusal päeval kuid filigraanset puhastustööd nõudnud 15. sajandist pärit laemaalingu üle lubjata otsustasid (“Krasive budjet!”) vääriks suisa eraldi peatükki. Igatahes haaras tuppa astunud muinsuskaitseameti juht südamest ja tegi sellist nägu nagu Donald Trump, kui talle hästi kõvasti kõrva karjuda: “Mehhiko”. Aga mis seal’s ikka, lubi sai sooja veega kenasti maha pestud ja loodetavasti on laemaalingud tänaseni uhkelt alles.
Aga seda postitust tegema inspireeris mind hoopis üks teine juhtum, meie praegusest ehk 6. kodust. Ühel päeval tervitas meid mahukas ümbrik, sees see:
Granitop oli ettevõte, mis paigaldas meile imelise presskivimist tööpinna. Ma helistasin neile 2016 lõpus jõulude ajal, oodates halvimat (elu oli õpetanud); et nad ei saa ja ei taha ja üldse ja nii, aga toru tõstnud mehehääl mitte ainult ei julgustanud ja ei aidanud, vaid suhtus esimesest korda kogu mu remondiajaloo jooksul tellijasse nagu VÕRDSESSE PARTNERISSE.
Ta võttis tellimuse vastu ja minu suureks rõõmuks andis lootust, et juba lähipäevil tuleb keegi mõõtma. Ja taas, esmakordselt kogu mu elu remondiajaloos saabus spetsialist täpselt ja kõigi vajalike asjadega. Tema suhtumine oli sõbralik ja ääretult professionaalne – ta mõõtis absoluutselt kõik korrektselt üle, vaatas üle tehnika, mida tööpinda olime soovinud ja jagas omalt poolt väärt nõuandeid. Ausõna, mul jäi suu lahti! Täpselt lubatud ajaks valmis ka tööpind, paigaldus möödus ilma igasuguste probleemideta ja töötajad, kes seda tegid, olid sõbralikud ja professionaalsed. Panen siia paar pilti tööpinnast ka, et võiksite veenduda, milline on see supertulemus:)
Ja nüüd kingitus! Mulle, tavalisele tellijale! Ausõna, olin nagu puuga pähe saanud! See oli esimene kord, kus ma olen Eesti ettevõttelt tavatellijana tänu saanud – lihtsalt selle eest, et olen neid usaldanud.
Ajakirjanikuna olin harjunud, et tootjad vedasid karjakaupa ja kogu aeg mingit kama – ole ainult nii hea ja pliiiiis kirjuta! Elu näitas aga, et kui puutud sama ettevõttega, kes ajakirjanikule endast mesimagusaid udupilte maalib, kokku tavatellijana, avaneb sootuks ta teine nägu – võid ta toodet ootama jäädagi ja kui oodatud taevamanna saabub, on see mitmel korral vigane.
Tavatellijat kohtlevad tavalised Eesti ettevõtted kenasti ainult juhul, kui on mingi jama – näiteks kui tellija ähvardab tarbijakaitse või kohtuga, või lubab minna ajakirjanikule kaebama. 20 aasta jooksul, mis ma ajakirjanikuna olen töötanud, olid julgelt 80% lugejate-kuulajate kõnedest olnud just taolised kaebused. Alles pärast seda, kui ajakirjandus või tarbijakaitse asja uurima hakkab, hakkavad asjad liikuma: tellija ees vabandati ja tooted parandati, vahetati ümber vms. Tellija “üle laskmine” polnud mitte harukordne juhus, vaid omadest kogemustest ja kuulates lugejate-kuulajate kaebusi, võib paraku öelda, et tavapraktika.
Olen ikka soovitanud, et kontrollige ettevõtte tausta ja ärge huupi usaldage – kuni Marivari nimeline ettevõte koos oma juhi Kaidoga meilt 6. koju planeeritud liugukse ettemaksu tuuri pani ja kadus. Tänaseks on asi inkasso ajada, aga vaevalt me seda raha enam kunagi näeme. Ja seejuures oli sama firma sama mehe juhtimisel valmistanud meie 5. koju kauni tapeediga kaetud liugukse, õigel ajal tarninud ja ette ka pannud….
Ja siis oli see Tartus tegutsev trepiehitaja, kelle me südasuvel leidsime, pärast meeleheitlikke kõnesid vähemalt 20sse puidutöökotta. Tuli kohale, pani justkui trepile uued astmed, kattis need papitükkidega ja lubas tagasi tulla – arvake kolm korda, kas nägime kunagi teda veel? Kui papitükid lahti võtsime, haigutasid astmetes suured augud, mille eesmärk jäigi lõpuni saladuseks. Olin juba kurvastusest kaame ja mulle kangastusid pikad aastad aukliku ja muidu hädise trepiga, aga siis saatsid head vaimud meile appi Andruse – tõeliselt kuldsete kätega puidumees, kel õnnetus kööbaktrepist meisterdada midagi tõeliselt sheffi! Trepist pikemalt räägin mõnes järmisest postituses, kuna Andruse ettepanekul ja muidugi tema käe läbi muutus kööbaktrepp tõeliseks pilgupüüdjaks.
Palju ettevõtete jaoks olen ma kindlasti “tüütu klient” – mis teha, elukutse viga. Ma küsin alati kohutava portsu lisaküsimusi, nõuan selgitusi ja jooniseid ja kirjalikke lepinguid ja tähtaegadest kinnipidamist. Lihtsalt elu on näidanud, et Eestis maksab “aus mehe sõna” paraku sama palju kui kassi kaka. Ja ausalt, ma ei viitsi kulutada oma kallihinnalist aega mingite töömeeste tagaajamisele, et kuulda lõpuks, kui nad vaevuvad telefoni sisse lülitama: “Äääää, proua, eee, me täna ei jõua. Vaatame reedel.” Ja minu lemmikuks on ehitusfirma, mille juht, kui ma helistasin talle kell 10 hommikul, et kas saatis pakkumise ära, vastas ausalt: “Ei viitsinud. Ma praegu magasin.”
Aga vat, siis on seal selline firma nagu Granitop, mis taastas täielikult mu usu Eesti ettevõtjasse ja nende tegemistesse. Pärleid on küll, tuleb nad kõntsa seast ainult välja noppida:)))
REMONDIHULLU NÕUANNE:
- Laitmatu renomeega ja professionaalseid tegijaid, kes su kodu kaunimaks aitavad muuta, on Eestis täitsa olemas, aga nende leidmine võtab aega ja pead arvestama, et nii mõnigi kord enne seda võid petta saada.
- Uuri teiste inimeste kogemusi, aga ka neisse, nii nagu ka firma enda reklaamjuttu, suhtu teatud skepsisega – iga juhtum on erinev. Mis teise koju sobis ei pruugi sinu kodus õnnestuda. Aga mis ei valeta, on krediidiülevaated – kui mingi tont on kõigile võlgu, on äärmiselt vähetõenäoline, et ta sind üle ei lase.
- Ära lepi standardlahendustega – firmad söödavad need sulle ette puhtast viitsimatusest kliendi nimel pingutada. Arvesta, et sina pead selle lahendusega pärast aastaid elama, mitte nemad.
- Seisa oma huvide eest, dokumenteeri ja kirjuta kõik üles. Ausa mehesõna ja sooja käepingistusega on sul raske siis kui asjad päris hulluks lähevad näiteks kohtuvaidlust alustada.