Hallohallo, armsad KT Decohome’i sõbrakesed, me naasime pikalt puhkuselt! Ja kuna piletid lennuks Ryanairiga on enam kui soodsad, siis mõtlesin jagada oma puhkusekogemusi tänavusuviselt Paphoselt.
Paphos, mullune Euroopa kultuuripealinn
Küprose saare edelarannikul asuvast Paphosest sai tänu legendile merevahust sündinud armastusejumalanna Aphroditest, kes just Paphose lähistel kaldale astus, kultuspaik juba ammustel aegadel. Rooma ülemvõimu aegu oli Paphos koguni Küprose saare pealinnaks! Linn jaguneb kaheks osaks: nn Kato Paphos (Lower Paphos) ehk linna mereäärne osa, kus asuvad linna tähtsaimad ajaloolised vaatmisväärsused ja jahisadamaga kuurordikeskus ning Ktima (Upper Paphos) ehk Paphose tegelik linnakeskus.
1) Naudi ajalugu ja kultuuri
Eestlastele on mõistagi südamelähedane Euroopa kultuuripealinna teema (Tallinn oli 2011, Tartu ja Kuressaare tahavad 2024) ja Paphosele sõitjad võivad samuti rõõmustada, et väisavad Euroopa mullust kutuuripealinna (Paphos jagas tiitlit Taanis asuva Aarhusiga). Ent kultuuripealinna tiitel tõi linnasüdamesse näiteks mõnusalt urbanistlikku vunki pargi- ja puhkeala, väliruumi kasutatakse näitusteks jne. Tasub vaadata ka linna kultuurikalendrit – meie siinviibimise ajal toimus küll antiikdraama rahvusvaheline festival, aga kuna me pole väga suured antiikdraama asjatundjad, jätsime selle kõrvale. Näiteks septembri avapäevadel peetakse aga Aphrodite festivali, kus etendub Gioachino Rossini meistriteos Il barbiere di Siviglia (Sevilla habemeajaja). Rohkelt vaatamisväärsusi pakub aga linnake küll, lähemalt saad lugeda ka Go Traveli reisiblogist
Minu isiklik lemmik Paphose vanalinnas on Telliskivi loomelinnaku väikevenda meenutav The Place – kunagisse puuviljalao hoonesse loodud omapärane käsitöö- ja disainikeskus, kunstnike ateljeepind ja kohaliku toidu müügikoht.
Seal võib hommikuti kohata kohalikke disainereid, kunstnikke ja käsitöömeistreid oma töid viimistlemas, saab nendega juttu puhuda jne. Kõik toidukraam pärineb aga headelt valitud väiketootjatelt – ka oma veinimüügituba on seal! Tänavale astudes leiad end kesk värvilisi vanalinnasopikesi, täis mõnusaid kohvikuid, söögikohti ja poekesi.
2: Jälgi lahtiolekuaegu
Kui me juba linnaskäigu juurde jõudsime, siis väikepoed, apteegid jms on lahti iga päev eri aegadel ja mõned pühapäeviti üleüldse suletud, nii et loe tähelepanelikult ukselt või internetist. Ja vaata pilte, et ikka koha ära tunneksid! Ära usalda taksojuhtide lambijuttu – näiteks meile väitis üks, et The Place’i pole selles kohas üldse olemaski. Aga oli (natuke varjatud hoovis) ja täitsa avatud.
Ah jaa, meie hotellist üle tee oli kohe üks armas väike käsitööpoeke, millel selline beachy vibe: see tore 
tüdruk meisterdas kodusilte ja kõrvarõngaid ja armsaid väikseid kaitseingleid ja toredaid keraamilisi vidinaid. Lisaks müüs ta imeliselt lõhnavaid ökoseepe ja muud sellesarnast. Nunnu poeke igatahes:)
3) Neil on vasakpoolne liiklus
Kas teadsid, et Paphosel on vasakpoolne liiklus? Meie näiteks ei teadnud, ja kuna me kumbki ei tunne ennast “valel pool” sõites eriti kindlalt, otsustasime oma Kato Paphoses asuva rannahotelli-sadama- vanalinna vahel taksodega liigelda. Lennujaamatransfeeri tegi meile eriti vastutulelik ja tore Andreas ja tema Taxi Service Paphos.
Nendega oli väga hea ja kerge suhelda, vastasid e-maili teel praktiliselt kohe, rääkisid väga head inglise keelt, leppisime hinnas kokku. Juht ootas kokkulepitud ajal kenasti lennujaamas, enne veel helistasid-kirjutasid ise, et kas õhku tõusime ikka plaanikohaselt jne. Ka väike hilinemine (Ryanair) ei morjendanud ja mingit lisaraha ei küsitud, kuigi lend maandus pool 2 öösel. Üldse on taksosid iga nurga peal ja juhid räägivad inglise keelt, meie küsisime igaks juhuks sihtkohta öeldes ka kohe hinna ja maksime 5-10 euri oma tavaotsade eest.
4) Neil on Briti pistikud
Et te teaksite, kui hakkate sinna lendama: neil on teistsugused ehk Briti elektripistikud, nii et võtke adapterid kaasa, kui elektroonikaseadmeid reisil kasutada/laadida tahate. Meil olid Londoni ajast paar tükki alles, hea kotti pista.
5) Rannad on kivised
Sulnist vaikset liivaranda ei õnnestunud mul Paphosel selle piirkonnas, kus meie olime (Kato Paphos) näha. Enamasti olid rannad kivised ja laine päris kõrge. Mõned rannahotellid on aga ehitanud pontoonsillad vetteminekuks (üsna libedad ja ebakindlad, tasakaal peab olema hea). Või siis on vetteminekuks tavaline puidust paadisild. Abiks on sellised kummitallaga nn. ujumissussid.
Meie hotelli lähedale (200m) jäi aga üks avalik rand, mille veidi liivasemas luitesopis sai küll täitsa kenasti merre minna. Avalikus rannas on lamamistoolid ja päevavarjud tasulised, 2.50 kumbki.
6) Miks me valisime all inclusive kuurorti?
Vastus on: mugavusest. Kuna suur hulk gloobusest on meil käidud ja nähtud, siis puhkuselt ootame me eelkõige mittemidagitegemist:) Meie 4* kuurort oli kerge retrovaibiga, natuke selline tunne jäi küll, nagu oleks ajakapslisse sattunud: roosad laudlinad ja valged riidest servjetid, ülikondadega härrad õhtusöögilauas, valgete kübaratega prouad rannatoolidel, tervitamas sind: “Lovely day, isnt it, my dear” ning laitmatute vormidega personal iga natukese aja tagant kysimas: “Can I bring You smth M’am”. Kergelt ragisev Dean Martin (vinyylilt?) unelevalt laulmas sellest, millest mälestused tehtud (Memories are made of this).
Ajakapslis, kus diktaatorid valitsesid oma osa maailmast ja Trump polnud muud kui mees torniga ning suurim vandenõu, mis sinuni jõudis, oli hallis ülikonnas õlimagnaagnaadi plot Soome tv-s kellegi shvipsis ja puhvvarrukatega kleidis kaunitariga…
Aga hotelli hiiglaslikus basseinis (kokku oli neid 4) sain üksi hommikuujumist sooritada, tasuta hästivarustatud spordisaalis treenida (olid ka tasuta tenniseväljakud) ja sisebasseiniski ujuda, tasuta olid ka rannalinad ja lamamistoolid hotelli rannas ja neid oli palju – mitte nii nagu mõnes kuurortis, kus pead käterätiga kuueks nädalaks lamamistooli “reserveerinud” vene mammidega võitlema. Venelasi polnud üldse, õnneks ka mitte eestlasi, ainult väga viisakad briti ja saksa turistid. Väikesi lapsi oli väga vähe. Kõik oli äärmiselt turvaline, nii et võisid hotelli randa vabalt mobiili jms kaasa võtta.
Hindadest: kuna meie ultra all inc hõlmas nii toitu kui igat masti jooke, alustasin mõistagi päeva värskeltpressitud apelsinimahlaga ja jätkasin Bellinidega:) Hotellil oli 4 erinevat restorani, lisaks hulk baare. Mingit rõvedat tümakaga meelelahutust nagu paljudes kuurortites kombeks, polnud. Toiduvalik oli mitmekesine ja sööma sai minna ka normaalsetel aegadel: hommikusöök kestis 8-10.30, lõuna 12-16. Õhtusööki sai alates 19-22, kella poole 12ni võisid nõutada ka öösnäkki. Kokkuvõttes – kaaludes plusse ja miinuseid, leidsime, et ultra all inc korralikus hotellis on meile soodsaim
Aga kes soovib, võib muidugi ka omaette korteri võtta ja ise süüa teha, sest poekesi on iga nurga peal, lisaks King’s Avenue Malli’s suur toidukas. Hinnatase on minu hinnangul sama mis Eestis. Restorane on ka väga palju ja tehakse ka eripakkumisi, nt komplekslõuna 19.90 vms.
7) Nautige merd
Igal juhul tasub ära kasutada võimalusi meresõiduks – linnakese reisibüroodes pakutakse kõikvõimalike meresõidupakette, mille hinnad algavad 50st eurost (aga võibolla on ka odavamaid, ma ei tea). Meie käisime näiteks jahiga sõitmas, kus hinnas nii söögid-joogid (palju iganes tahad), lauljad-meelelahutajad ja kesköine ilutulestik. Suurepärane elamus!
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 