Hei sõbrakesed, ma tean küll, kui nõme see on, et ma pole ammu enam midagi uut kirjutanud ja kogu aeg peate suurest kurvastusest seda vana šnitsliretsepti lugema😁
Piinlik pika vaikimise pärast mõistagi, aga elus ma olen ja neli enamvähem käivat käppa on alles kah😁 Vahepeal lihtsalt sõtkub elu niisuguse pöörase kiiruga eest ära, et tammsaarelikult väljendudes: pole aega mitte silmagi sügada.
Talve lõpus tegime kannapöörde ja otsustasime korda sättida sodilao, mida eelmised omanikud olid garaažina kasutanud. Kuid et meil pole plaani ennast mingitesse rinnuni betoonkaevikutesse matta või asuda vintsiga kallurit lae alla tõmbama ning ühest garaažist piisas meile täiesti, siis viskasime kõik “mine tea, millal vaja võib minna või mis see on” sodipodi välja ning sellest pidi sellest saama selline kaunis ja põrandaköetud panipaik/mudroom.
Paljud teist kindlasti juba lugesid Maakodu veebruarinumbrist, kuidas üks meist unistas soojast sahvrist toiduvaru-kuivainete-näksikraami jaoks ning ingliskeelses maailmas mudroomina tuntud täiendavast pesuruumist, kus poriseid juurikaid pesta-tükeldada, soovis teine poldid-mutrid sahtlitesse sorteerituna ritta laduda ja siilitoidukausse sättida. Niisiis pidi uus ruum täitma korraga mitut ülesannet, olles ühtlasi ka vaheruumiks aiast-õuest tulekule, kui eesuksest (loe: külaliste sissepääsust) ei käida.
Kummikud, õuejoped, suvekaabud, turukott ja muu – ka see pidi seal koha leidma.
Tagantjärele mõeldes tuleb vist küll nentida, et see on me kodu kõige läbimõeldum ruum, sest nii palju kavandanud, mõõtnud ja kavandil kustutanud pole me üheski kodus. Kuidagi on alati läinud nii, et remont võtab hoogsalt tuurid üles ja hoia alt – läheb ikka nii nagu läheb, tuleb ainult parimat loota (loe: teha vigu võimalikult vähe ja väikesi). Aga muidugi olge teie, head lugejad, targemad, õppige ikka teiste vigadest ja mõõtke kasvõi üheksa korda, enne kui lõikamiseks läheb. Ent paraku nagu ütleb meie kodu uusvanasõna – planeeri palju tahad, üks pistik jääb alati puudu😊
Selle vana pingi üle muideks on mul eriti hea meel! Ajahammas oli teist jõhkralt purenud ja tahtsin juba taaskasutusgrupis kaasavõtmiseks pakkuda, vedasin juba maja ettegi. Ent siis hakkas vaesekesest kahju ja sõbralikud ehitusmehed aitasid vanakese kenasti üles vuntsida. Nüüd hoiab ta meie kollaseid kummikud ja toetab tagumikku, kui hakkame noid jalga sikutama.
Stiililiselt jätkame nagu ikka Amalfi/beach house vaibil, sest mai tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel soe suvi ja meri tuju heaks ei tee. Või noh, meie pererahval igatahes teeb ja seetõttu me juba ootame mõistagi suvehooaja avamist. Aga sellest, miks me juba teist aastat puhkust kodurannas ehk staycationi eelistame, juba mõnes järgmises postituses😊 Stay tuned või siis maakeeli ole sõber alati, muidu teen sust salati, nagu mu hallil noorusajal (sest eks ma Z-põlvkonna meelest olen enamvähem juba elusat Leninit näinud ju) salmikusse kribati😁
Mööbel: Ikea/erakogu
Põrandaplaadid: Noto Outlet
Köögiosa tagaseina plaadid: Lintman
Vaibad: Konverter Sisustuskeskus ja Amazon
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 