See on lugu sellest, kuidas tünga saavad kõik need, kes lootsid mahlakaid isikliku elu detaile lugeda (kahjurõõmus naer – toim,). Aga tegelikult muidugi on see lugu sellest, kuidas me oma magamistoa lõpuks valmis saime. Kaks aastat ja tuba valmis nigu niuhti! Uus magamistuba pidi olema kantud mereigatsusest; selline natuke boho ja looduslike materjalide usku, liivakarva, erinevat tooni valge ja sinise lummuses.
Tegelikult muidugi kolisime sisse juba tükk aega tagasi. Ainult et siis veel kogu selle kraamiga, mis vanast kodust kaasa sai. Kaasa arvatud voodi.
Mõtled ju küll, et mis see voodi siis ära ei ole, onju. Pealegi olime kõigest viis aastat tagasi soetanud täiesti korraliku, hiigelsuure (2.10×2.10m) kontinentaalvoodi, mis idee poolest võinuks ju täitsa kesta. Oli teine pealegi väga kena katteriide ja kujuga, ilusa peatsiga ja puha.
Ma ei tea, kuidas teiste inimestega on, aga mina kuidagi ei suuda mööblikaubamajas sada tundi lamada, et siis aru saada, kas see voodi ja madrats ikka sobivad või mitte. Ja noh, pärast pikemat und selguski, et too kontinentaal ei lähe mitte. On liiga pehme, mis tähendab, et toestust on liiga vähe. Unetuse ja ebasobiva magamisaseme seoseid on teadlasedki uurida võtnud – ebamugava madratsi märkis oma unetuse põhjuseks näiteks 7% USA unekvaliteedi uuringus osalenutest (Addison et al., 1986).
Abikaasa ei oma poole üle ei kurtnud, aga temalgi oli kurb vaadata, kuidas ma igal hommikul nutuselt tõusin, käed-õlad-kael valutamas. Kui sinna lisada ka veel mind nagunii pikalt vaevanud unetus, millega võitlusest olen pikemalt siin kirjutanud, võis öelda, et hirm ees ootavatest piinadest tekitas igal õhtul stressi. Niisiis – vaja oli uut voodit!
Mõtled küll, eksole, et voodeid müüakse ju säändseid ja määndseid. On neid, mille saada kätte paarisajaga ja neid, mille eest tulnuks pea kümme tonni letti laduda. Aga kui lähemalt uurima hakkasime, selgus, et sellist voodit, nagu meie sooviks, pole lihtsalt olemas:( Nimelt ei plaaninud me voodi mõõtudelt allahindlust teha, sest meile meeldis, kui voodis on piisavalt ruumi mõnusalt magada. Kasvõi põiki, kui tuju tuleb, ilma et kaaslane peaks kurvalt, nina norgus, kõrval küngelema:) Lisaks pidi voodi olema kõrge ja kõva põhjaga, mahutama 2 erineva tugevusega madratsit ja olema polsterdatud riidega, mis olemasoleva peatsiga sobiks – nimelt polnud eraldiseisval peatsil häda midagi, et temast loobuda tulnuks.
Pärast tunde ja tunde erinevate veebisaitide vaatamisi, poekülastusi ja mitte eriti kuhugi viinud vestlusi kaubandustöötajatega otsustasime, et voodi tuleb meistrilt tellida. Aga mis selgus? Et näiteks köögimööblimeistreid on igas külas seitse tükki, aga voodit ei taha keegi teha. Üks ettevõte, kellega läbirääkimisi alustasime, nõudis näiteks, et kõigepealt tuleksime mitmesaja kilomeetri kaugusele kangaproove vaatama, välistades võimaluse, et neid näiteks postiga saata (jah, just kangaproovide röövimine ongi mu ammune unistus, for God’s sake:)))
Kuni mu nutulaulu taluma pidanud sõber küsis, et kas ma ikka tean, et eritellimusmööblile spetsialiseerunud Akka Disain Tartus on voodeid ka teinud ja et miks ma neilt ei küsi. Vudinal panin soovid teele ja seda suurem rõõm oli saada kohe ka vastus, et nad on valmis tegema just täpselt sellise voodi, nagu meil heaks uneks tarvis läheb. Kangaproovid võisime ka lahkelt koju võtta, et proovida, milline kangas kõige paremini peatsiga sobib! Muidugi tehti meile ka kõik vajalikud joonised, arvestati kõigi meie keeruliste soovidega ja üldse oli tunne, et oleme tõesti kliendina oodatud, mitte üks igavene erisoovidega tüütus, nagu varasemalt liigagi palju tundus. Muidugi lõime siis käed ja jäime oma uut voodit ootama. Mille Akka Disaini lahke, sõbralik ja professionaalne tiim ka peatselt valmis tegi, kohale tõi ja kiirelt kokku pani.
Muidugi ootasin silmade kinnipanekut hingevärinal, et noh, kas uues voodis ikka tuleb uni norinal….ja ÕU MAI GAAD! Magan juba mitmendat kuud mitte lihtsalt hästi, vaid SUUREPÄRASELT! Õlad ei valuta, pea ei valuta, käsi ei valuta. Voodi on kenasti kõrge (me lihtsalt pole enam telgipõrandal magamise eas:))) ja vastupidav. Ja kena muidugi ka!
Kõrvale väikesed korvidega riiulid – öökapid pisimudru ja lugemisvara mahutamiseks (kas ma olen ainuke, kellel öökapisahtlis elaks nagu Pätu, kes seda pidevalt segamini tuulab?:). Seintele fotod meie ühistest reisidest ja akna ette läbipaisvad kerged kardinad (külgkardin on neil sõbraks ainult moepärast:)). Pimedaks teeb toa hoopis kardina taha peidetud pimendav ruloo, mille tegid Avaeksperdid. Nurkadesse looduslikust materjalist tumbad ja Konverterist pärit kappi peitu salatelekas (tunnen ennast iga kord nagu Leopoldi juures, kus kapist sai telekat vaadata ja kui hästi läks, hüppas välja Anekdoot:))) Ja veelonksu saab võtta väga imposantsest klaasiga karahvinist:)))
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 