Kas me kipume kaasinimestest halvimat arvama?

Uusaasta teisel päeval näitas ETV2 üht mõtlemapanevat linateost: kahe aasta eest valminud dokumentaalfilm “Üksindus ühenduses” ehk “The Great Disconnect” vaatleb tänapäeva kõige hullemat katku – üksinduse pandeemiat. Seda, kuidas kogukonnatunde ja lähedasteta saavad meist haiged inimesed. Küll peenetes korterites ja linnasüdames, või siis häärberites linna servas, aga haiged inimesed. Selgub, et üksindus on inimese tervisele sama ohtlik kui diabeet või see, kui suitsetad päevas 15 sigaretti. Olgu sul instagramis või mitu tuhat laiki, kui sul ikkagi pole kedagi, kellele kohvtassi taga silmast silma südant puistata, oled ikkagi lost.

Sellele, miks meil on nii raske oma sõprade ringi avardada või uusi inimesi vastu võtta, tõid eksperdid mitmeid põhjusi. Üks neist on see, et me arvame kaasinimestest halvimat. Miks? Sellepärast, et meedia söödab meile iga päev ette valdavalt negatiivseid uudiseid sellest, kuidas halvad inimesed teistele kurja teevad, põhjendas Kanada majandusteadlane ja maailma õnneraporti autor dr. John Helliwell.

Okei, ärkas mus sotsiaalteadlane. Kas tõesti on siis asi nii hull? Ja võtsin ette Eesti suurimate portaalide kõige tähtsamad ehk esikülje esmased uudised.

Postimees 2.jaanuar
Õhtuleht 2.jaanuar
ERR, 2. jaanuar

Eks igaüks saab esiküljevaate põhjal ise otsustada, kas väljaanne rõhub negatiivsusele või mitte, koroonastatistika, mis troonib kõigi väljaannete saitide esikolmikus, liigitan pigem neutraalse alla.

Olles tutvunud esiuudistega, nähtub selgelt, et kõige enam negatiivset on esiuudistesse kogunud Õhtuleht (isegi horoskoobi pealkirjas on esmalt välja toodud negatiivne), sellele järgneb negatiivsuse poolest Delfi (iroonia kuubis on uudiste alla lisatud “Head uut aastat!”), Postimehe esiuudised on nii-ja-naa, üks negatiivne, teised pigem neutraalsed ja siinkirjutajale meeldivaks eraldiks on ERR, kus esiuudistes, kuigi ka kriitilised noodid on välja toodud, jääb uudiste üldine toon neutraalseks. Pluss asjaolu, et uudistest on esile tõstetud kunstiaasta ülevaade ja teiseks uudiseks positiivne uudis kodanikualgatuse korras tekkinud erakoolide kasvavast õpilaste arvust.

Miks see siis nii on, et meediaväljaanne peab negatiivset uudist kõrgeima koha vääriliseks? “Sest ajakirjanduskoolides õpetatakse jätkuvalt, et halb uudis müüb kõige paremini,” vastab John Helliwell. Ja mitte ainult – esiküljel kõrgeimale kohale liiguvad lood, mida on kõige enam klikitud. Erameedia väljaanne kui äriettevõte lähtub sellest, mida inimesed kõige enam klikivad ehk siis nende arvates lugeda soovivad. Ja nii sünnitavad negatiivse alatooniga lood järjest hullemaid ning kurjemaid. Mida rohkem verd ja pisaraid, seda suurem hirm, mis omakorda sunnib järjest suuremat hulka inimesi hirmu tekitavatele uudisetele klikkima.

Aga kui me meedia/sotsiaalmeediamullist välja tuleme, näeme, et asi pole sugugi nii hull. Inimesed meie ümber mitte ei pussita ega ussita, vaid aitavad üksteist. Kui mullu 24.veebruari keskpäeval katus lume raskuse all murdus ja meie ülakorruse kallile tammeparketile sulavett voolama asus, nägin ma, millised inimesed meie korteriühistus, mille listis käis tihti eriarvamuste klaarimine, tegelikult elavad.

Naabrinaine tormas kohe appi, et otsida nõusid, et vesi sisustust pöördumatult ei rikuks ja asus läbi helistama (üldrahvalikul pidupäeval!) oma sõpru, kes oskaks/saaks katust puhastama/lappima tulla. Teine naabrimees. KÜ juhatuse liige tuli samuti kohe ja oli pidupäevast hoolimata terve pika päeva abiks. Kolmas naabrimees asus kohe googeldamaja edastama firmasid, kes võiks ja saaks appi tulla. Ühise jõupingutuse tulemusema saime vee pidama ja augu katuses lapitud. Aga see, et võhivõõrad inimesed olid nõus jätma oma isiklikud peod ja asjad, et naabrit aidata, jättis mulle sügava mulje. Nii et meie majas elavad head inimesed.

Sama kinnitas filmis ka John Helliwell, viidates eksperimendile, mille käigus poetati Toronto tänavatele 20 rahakott umbes 50 dollari, dokumentide, fotode jms-ga. Kuigi teadlased olid arvestanud, et tagastatakse umbes 20% rahakottidest, siis tegelikult tagastati 80%. Nii et tegelikult on inimesed meie ümber ilusad ja head, tuleb nad lihtsalt üles leida.

PS: Meediat ei tasu samuti veel päris maha kanda, sest just praegu tuli mu mobiiltelefoni värskete uudiste voogu esiuudisena Delfilt “Video: kangelaslik kass päästis diivani alla kinni jäänud sõbra.” Rohkem kassivideosid ja maailm pole sugugi nii trööstitu paik:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s