Pean nüüd esinema küllaltki vastuolulise ülestunnistusega: 1) mulle maitseb jäätis 2) aga mitte see, mida poes müüakse. Esimese maailma probleemid, ma ütlen:) Või nagu ühe mu sõbra isa tähendas, kui ta toidulauas vingus: Aafrikas närivad lapsed mulda ja puukoort!
Õnneks pole puukoore ja mulla kallale tulnud minna (kuigi mõnes tipprestoranis pole sellest väga kaugel oldudki, kui too isa ainult oleks seda teadnud!), aga oma lemmikjäätist letilt ma leidnud pole. Mõned LaMuu tooted on muidugi täitsa head, aga tervet suurt karbitäit jäätist ma ära süüa ei jõua, külmkapis seisnud lahtine jäätis ei maitse ja rohkem jäätisesõpru meie peres pole #vinguviiulisoolo.
Samas korralikku gelatot nosin ma Itaalias või siis mujal kohvikutes, kus seda tehakse, eriti meelsasti. Aga erilist võimlust ma selle saamiseks kah sooritada ei viitsi, mistap ei jää mul üle muud kui ise endale lemmikjäätist teha.
Sest mul on üks SUUR-SUUR lemmik, kardemonijäätis! Kulfi, kui soovite indiapäraselt ja selle imelist, kui samas marulihtsat retsepti jagas kunagi sõbralik reisisell ja hobikokk Gaili siin.
Mul hetkel pistaatsiapähkleid polnud, aga maru hea sai ikkagi, eriti kui Saaremaa leiva-pähklibesee puru peale raputada! Seal iidses artiklis on hulk muid jäätiseretsepte ka, juhuks kui kuumus naaseb:)
REMONDIHULLU PÄEVARAAMAT 